05.10.09
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
skip to main |
skip to sidebar
Avalehele
Autor: Epp Arro
Loe lisaks:
Märksõnad
Blogiarhiiv
Blogis toimetab:
- Heli
- riksel@hot.ee tel 55 63 13 10
Päevakeskuse seltskond Lõuna-Eestis
VastaKustuta12. augusti hommikul kallas vihma, kui oavarrest. Valge vesi ei heidutanud kedagi, kõik 38 reisilist, kes endale koha broneerinud olid läbinisti märjad aga bussis. Päevakeskuseses tegutsevate seltside ja ringide liikmed suundusid ühisele väljasõidule Lõuna –Eestisse, Pokumaale, mis asub Võru- ja Põlvamaa piiril Urvaste ja Kanepi vallas. Buss pargitud, suundusime läbi salapärase ürgmetsa Pokukoja juurde. Metsa servas püüdiski pilku omapärane palkehitis, kaks suurt pokut, mille eriline laudkatus meenutab pokukuube. Pokukojas saime tutvuda Edgar Valteri loominguga, originaalillustratsioonide ja õlimaalidega. Hoone ise pakkus üllatusi omapäraste treppide, käikude ja sisekujundusega. Lastele oli Pokukojas suur raamatukirst, mängutuba, teatrinurk ja ruum, kus ise pokusid meisterdada. Pokukojast suundusime lähel asetsevale lagendikule, kust said alguse matkamängurada ja kaks taimede õpperada. Matkamängurada on inspireeritud Edgar Valteri raamatust “Kuidas õppida vaatama”. Raja äärde olid peidetud väikesed puumajakesed, kus sees Edgar Valteri illustratsioonidega teejuhised ja ülesanded. Metsast pidime leidma kaelkirjaku, kivist vaala, sipelgate kaarsilla jne . Väga huvitav oli. Pokumaale planeeritud kolm tundi möödus märkamatult.
Päeva teisel poolel tutvusime Otepää`ga. Meid ootas giid Kertu Tiisler, kelle juhtimisel toimus nelja tunnine jalutuskäik mööda kohalikke vaatamisväärsusi. Tundus, et suurimaks väljakutseks meile, “siledamaa elanikele” osutusid Linnamäe tõusud ja langused. Kuid see ei olnud veel kõik. Linnamäelt suundusime Tehvandi spordikompleksi ja suusahüppetorni. Imeline vaade tornist, maaliline maastik ja asfalteeritud peegelsiledad suusarajad, …. Seda on raske kirjeldada, seda tuleb lihtsalt ise vaatama minna. Tehvandilt suundusime Pühajärvele, kus laevasõidul saime taas imetleda kuppelmaastikku ja tõdeda, et looja on ühte paika koondanud nii palju ilu. Tõsi on, et enne maailma rändama minekut tuleks ikka Nuustakul ära käia. Meil sai nüüd Nuustakul käidud, seal oli tõesti tajutav teine elurütm ja hingamine .Päeva lõpuks tõmbasid mitmed reisilised makketõusude tagajärjel juba püksirihma koomale.
Reisist võtsid osa kunsti- käsitööringi liikmed, Martade-, Kalameeste-,
Giidide ja Diabeedikute seltsi liikmed. Aitäh toredale reisiseltskonnale, keda ei kohutanud ei vihm ega mäed ja bussijuht Jaagule.
Heli Juhkamsoo